Tagasi

PATSIENDILE

Miks tulla rinnauuringutele? 

Rinnavähi sõeluuringutele kutsub AS Mammograaf koostöös Eesti Haigekassaga 2017 aastal kõiki 1955, 1957, 1959, 1961, 1963, 1965 ja 1967. aastal sündinud ravikindlustatud naisi. Uuring on Eesti Haigekassa ravikindlustusega naistele TASUTA. Uuringu koha, päeva ja kellaaja saab naine ise kokku leppida. Käesoleval aastal võivad mainitud aastakäikude naised tulla uuringule ka ilma kutseta. Üle 40-aastastel keskmise rinnahaiguste riskiga naistel, kel ei esine kaebusi, soovitame rinnauuringutele tulle vähemalt kord kahe aasta jooksul. Kõrgema rinnahaiguste riskiga üle 30-aastastel naistel soovitame mammograafiasse ja/või rinna ultraheliuuringutele tulla kord aastas. Rinnauuringutele saab tulla perearsti või günekoloogi saatekirjaga. Uuringu koha, päeva ja kellaaja saab naine ise kokku leppida. Uuringule saab tulla ka omal soovil ilma saatekirjata, kuis sellisel juhul tasub patsient uuringute eest ise vastavalt hinnakirjale.

Kabinet

Rinnavähi ohumärgid

Enamikel rinnavähi juhtudest avastab naine või tema partner tihendi (“tüki”) rinnast. Siinjuures tuleb aga silmas pidada, et enamus rinnas leiduvatest tihenditest on healoomulised muutused.

Samas on olemas ohumärgid, mille ilmnemisel tuleb viivitamatult arsti poole pöörduda:

  • muutus rinna kujus või suuruses
  • valu või ebamugavustunne ühes rinnas
  • tihend rinnas või kaenlaaluses piirkonnas
  • nahapinna muutus (näeb välja nagu apelsinikoor), sissetõmme, “kortsumine” või liitumine aluskoega
  • naha värvuse muutus
  • rinnanibu kuju või asendi muutus, sissetõmme, fiksatsioon
  • eritis rinnanibust, veritsus või leemendus nibu ümbruses

Kuhu saab mammogramme tegema tulla?

Mammograaf radioloogiakliinik teostab rinnauuringuid Tallinna kesklinna kliinikus, mis asub Meloni ärimajas aadressil Estonia pst 1/3 ning Sütiste tee kliinikus, aadressil Sütiste tee 17.

Melon

Peagi avame Sütiste tee kliiniku asemel uue, senisest suurema radioloogiakliiniku Kotka Tervisemajas.

Kuidas mammogrammi tegemiseks valmistuda?

  • Kui lähed tegema diagnostilist mammogrammi, siis aruta arstiga läbi kõik enda rindadega seotud mured ja muutused. Teavita arsti varasematest operatsioonidest ja protseduuridest, hormoontablettide kasutamisest, rinnavähi esinemisest lähisugulastel jms. Kui lähed sõeluuringule, siis räägi kõigest sellest sõeluuringut tegevale tehnikule.
  • Ära kasuta mammogrammi tegemise päeval kaenla all ja rinnapiirkonnas deodoranti, kreemi, ihupiima, puudrit jms, sest nende kasutamisel võivad mammogrammile jääda pisikesed jäljed, mis segavad arstil mammogrammi hindamist.
  • Arvesta, et uuringu tegemiseks tuleb sul ülakeha lahti riietada – eelista sel päeval nt pluusi ja seelikut kleidile.
  • Mammogrammi ajaks tuleb kõik ehted eemaldada – kõrvarõngad, kaelakee, käevõrud jne.
  • Protseduuri lõppedes küsi arstilt, millal sa uuringu tulemused teada saad, et teaksid ise uuesti ühendust võtta.

Kuidas uuringu tulemustest teada saada?

Rindadest tehtud pildid vaatab üle radioloog – arst, kellel on spetsiaalne ettevalmistus ja töökogemus röntgenipiltide hindamisel ja tõlgendamisel. Mammograafilise sõeluuringu käigus tehtud mammogramme hindavad kaks radioloogi, kes kumbki ei tea teise arvamust. Kui nende hinnang mõnele mammogrammile teineteisest lahkneb, siis arutatakse juhtum omavahel läbi ning vajaduse korral kutsutakse patsient täiendavale uuringule.

Küsi arstilt, õelt või registratuuri töötajalt, kuidas ja millal sa uuringu tulemustest teada saad. Ära eelda, et tulemused on korras, kui sulle midagi ei teatata. Kui sind on mammograafiale suunanud günekoloog või perearst, saad sa uuringu vastuse teada tema käest. Kui oled osalenud mammograafilisel sõeluuringul, saadetakse uuringu vastus sulle postiga koju.

Enamik mammograafilisel sõeluuringul osalenud naistest saab kahe nädala jooksul pärast uuringul käimist kirja, milles öeldakse, et kõik on korras ja nad ei vaja täiendavaid uuringuid. Mõned naised kutsutakse aga tagasi arsti juurde, et teha neile veel uuringuid: uus mammogramm, ultraheli või koeproov. Ära muretse – kui sind kutsutakse lisauuringutele, ei tähenda see veel kaugeltki seda, et sul on rinnavähk! Vähki pole suuremal osal tagasi kutsutud naistest.

Rinnavähk leitakse väga väikesel osal uuringul käinud naistest. Nemad hakkavad seejärel saama spetsiaalset ravi. Mida varajasemas järgus on rinnavähk avastatud, seda paremini on see ravitav.

vastus

 

MAGNETRESONANTSTOMOGRAAFIA
Miks ja millal tulla
magnetresonantstomograafia uuringule?

MRT uuringule saab tulla eriarsti saatekirja või soovitusega, kui on tarvis uurida:

  • kesknärvisüsteemi: aju ja seljaaju;
  • liigeseid, lihaseid ja kõõluseid;
  • südant ja veresooni;
  • kõhukoopa organeid: maksa, neerusid, kõhunääret;
  • naiste vaagnaorganeid: emakat ja munasarju;
  • meestel eesnääret.

Uuringu eest tasub, kas eriarst või patsient vastavalt AS Mammograafi poolt kehtestatud hinnakirjale.

Naine_3

Kuidas magnetresonantsuuringuks valmistuda?

  • Uuringule minnes eelista mugavat, pigem sportlikku riietust. Arvesta, et uuringuruumi ei tohi kaasa võtta metallist esemeid, mis sisaldavad magnetilisi metalle (nt rauda).
  • Uuringuruumi ei tohi kaasa võtta ehteid. Ehted, rahakoti ja krediitkaardid jms, mis uuringutehnikat segada võivad, on võimalik paigutada turvakappi, mille võtme saab endaga uuringuruumi kaasa võtta.
  • Võimalik, et enne uuringut palutakse juua kontrastainet või süstitakse seda vajadusel veeni. Kindlasti räägi radioloogiatehnikule oma teistest haigustest – mõnede haiguste puhul võib kontrastaine veeni süstimine olla vastunäidustatud.
  • Informeeri radioloogiatehnikut enda allergiatest ning allergilistest reaktsioonidest ravimitele.
  • Kindlasti räägi radioloogiatehnikule, kui on võimalik, et oled rase. MRT lootele kahjulikku mõju ei ole küll leitud, kuid sellegipoolest tuleks vältida uuringut raseduse esimeses kolmandikus. Samas on võimalik, et uuringust saadav tulu kaalub üles võimalikud vähetõenäolised riskid.
  • Kui sa kardad kinniseid ruume (nt lifti jms) ehk sul esineb klaustrofoobia, informeeri sellest kindlasti personali.
  • Kui sul on eelnevalt olnud operatsioone ning kehasse on paigaldatud võõrkehasid (liigeseproteesid, südameklapid vm), siis teavita sellest kindlasti personali. On võimalik, et mõni neist on materjalist, mida ei tohi viia uuringuruumi. Suurem osa kaasaegseid proteese on siiski valmistatud materjalidest, millega võib MRT uuringule minna.
  • Südame stimulaatoriga uuringu ruumi minna ei tohi. Südame stimulaatoriga patsientidele MRT uuringut teha ei saa. Kaasajal on siiski juba olemas südamestimulaatorid, mis magnetvälja taluvad.

veebi10

 

RÖNTGENUURINGUD
Millal saad abi meie röntgenuuringutest?

Röntgenograafiale saab perearsti, eriarsti saatekirja või soovituse alusel. Teostame kõiki üldlevinud röntgenuuringuid:

  • hambapanoraamülesvõtted
  • rindkereröntgenograafia
  • luude ja liigeste ülesvõtted
  • lülisamba röntgenograafia
  • kolju röntgenograafia
  • vaagna ja kõhupiirkonna röntgenograafia

Uuringu eest tasub, kas saatja arst, saatev asutus või patsient vastavalt AS Mammograafi poolt kehtestatud hinnakirjale.