Tagasi

Rinnavähk ja sõeluuringud

Mis on rinnavähk?

Rinnavähk on kõige sagedamini Eesti naistel esinev pahaloomuline kasvaja. Eestis haigestub rinnavähki igal aastal enam kui 500 naist ning ligi 25% naistest on haigus juba avastamise hetkel kaugele arenenud.

Rinnavähi riskifaktorid

Riskifaktoriteks nimetatakse kõiki tegureid, mis suurendavad tõenäosust, et inimene haigestub. Rinnavähi riskitegurid on järgmised:

  • vanus (risk kasvab vanuse suurenedes)
  • menstruatsioonide varajane algus (enne 13. eluaastat)
  • esimene sünnitus hilises eas (pärast 30. eluaastat)
  • mitte ühtegi sünnitust
  • eelnev rinnavähi diagnoos või kui rinnavärk on diagnoositud lähisugulastel (emal, õel)
  • mõnede healoomuliste rinnahaiguste esinemisel
  • rindade või rindkere elundite kiiritusravi
  • hormoonide (nt östrogeeni ja progesterooni) tarvitamine
  • ülekaalulisus
  • alkohoolsete jookide tarvitamine

Rinnavähi ohumärgid

Enamikel rinnavähi juhtudest avastab naine või tema partner tihendi (“tüki”) rinnast. Siinjuures tuleb aga silmas pidada, et enamus rinnas leiduvatest tihenditest on healoomulised muutused. Samas on olemas ohumärgid, mille ilmnemisel tuleb viivitamatult arsti poole pöörduda:

  • muutus rinna kujus või suuruses
  • valu või ebamugavustunne ühes rinnas
  • tihend rinnas või kaenla all
  • nahapinna muutus (näeb välja nagu apelsinikoor), sissetõmme, “kortsumine” või liitumine aluskoega
  • naha värvuse muutus
  • rinnanibu kuju või asendi muutus, sissetõmme, fiksatsioon
  • eritis rinnanibust, veritsus või leemendus nibu ümbruses

Mida tähendab sõeluuring?

Sõeluuring tähendab seda, et vähki otsitakse juba enne, kui inimene mingeid sümptomeid näeb või tunneb. Tänu sellele on võimalik vähk üles leida varajases staadiumis. Kui ebatavaline koetükk või vähk avastatakse varakult, võib seda olla lihtsam ravida. Selleks ajaks, kui ilmuvad sümptomid, on vähk võib-olla hakanud juba inimese kehas levima.

Teadlased püüavad aru saada, millistel inimestel tekib suurema tõenäosusega mingit kindlat tüüpi vähk. Samuti uurivad nad meie eluviise ja meid ümbritsevaid asju, et mõista, kas ja mis vähki põhjustab. Sellise info abil on arstidel võimalik soovitada, kellele tuleks kindlasti vähi sõeluuringuid teha, milliseid sõeluuringu meetodeid võiks sealjuures kasutada ja kui tihti peaks neid teste läbi viima.

Tähtis on pidada meeles, et kui sinu arst soovitab sul sõeluuringu testi teha, ei tähenda see sugugi, nagu arvaks ta, et sul on vähk. Sõeluuringuid tehaksegi siis, kui inimesel ei ole mingeid vähi sümptomeid.

Kui sõeltesti tulemus kaldub normist kõrvale, tuleb sul käia ka teistel uuringutel, et saaks selgeks, kas sul on vähk või mitte.

Milliseid uuringuid rinnavähi avastamiseks tehakse?
Vähi avastamiseks tehakse nii mammogramme, rindade kliinilist uuringut kui ka ultraheliuuringuid.

veebi5
Mammogramm
on rinna röntgenuuring. Selle abil on võimalik leida kasvajaid, mis on veel nii väikesed, et neid ei olegi tunda. Mammogrammiga võib leida ka invasioonieelset vähki – muutunud rakke rinna piimajuha sisepinnal – mis mõnel naisel võib areneda invasiivseks vähiks. See, kui tõhusalt mammogrammid rinnavähki avastada aitavad, sõltub nii kasvaja suurusest kui ka rinnakoe tihedusest.

Rindade kliiniline uuring tähendab seda, et patsiendi rindu uurib arst, kes kompab hoolikalt rindu ja kaenlaaluseid, et avastada tükke, mügarikke või midagi muud, mis tundub kahtlane ja ebatavaline.

Iseseisev rindade kontroll. Kõik üle 20 aasta vanused naised võiksid ise korra kuus oma rindu kontrollida. Kui naisel käivad menstruatsioonid, siis sobib rindade kontrolliks kõige paremini 7. päev pärast menstruatsiooni algust. Ka selle uuringu käigus tuleb jälgida, kas rinnas leidub mingeid tükke või on tunda ja/või näha midagi muud ebatavalist.

Mida tehakse siis, kui sõeluuringu tulemus pole korras?

Kui sõeluuringu tulemus pole korras ning  rinnas on avastatud tükk või mingi muu muutus, suunab arst täiendavatele uuringutele. Arst võib kasutada leiu täpsustamiseks ultraheliuuringut, magnetresonantsuuringut ja/või rinnast koeproovi võtmist. Neid uuringuid rinnavähi sõeluuringu meetodina ei kasutata.

Ultraheliuuringut nimetatakse ka sonograafiaks ning selles ei kasutata röntgenikiirgust. Ultraheliuuringul suunatakse valitud kehaosale kõrgsageduslikud helilained, mille abil pildistatakse keha sisemust. Ultrahelikujutised näitavad keha siseorganite ülesehitust, liikumist ning veresoontes voolavat verd. Ultraheli on tavaliselt täiesti valutu uuring, mis aitab arstidel meditsiinilisi seisundeid diagnoosida ja ravida. Rinna ultraheliuuringu abil saadakse pilt rinna sisemusest. Rinna ultraheliuuringute kohta loe täpsemalt siit.

Magnetresonantsuuring on protseduur, milles kasutatakse magnetit, raadiolaineid ja arvutit. Nende abil tehakse mõnest keha piirkonnast detailsete piltide rida. Magnetresonantsuuringu abil on võimalik täpsemalt diagnoosida sõlmi, mis on kliinilise uuringu või iseseisva kontrolli käigus rinnast leitud. Samuti aitab magnetresonantsuuring eristada vähki armikoest. Uuringu tegemiseks ei kasutata üldse röntgenikiirgust.

Rinnast proovide võtmine tähendab, et rinnakoest võetakse rakke, mida uuritakse mikroskoobi abil. Koeproovide võtmisel kasutatakse kolme meetodit:

  • peennõelabiopsia – peenike nõel torgatakse rinna muutunud piirkonda, et tõmmata sealt rakke ja vedelikku, uuringu kontrollimiseks võidakse kasutada ultraheli või mammograafiat;
  • jämenõelabiopsia – pärast kohalikku tuimestust torgatakse rinna muutunud piirkonda spetsiaalne nõel, mis lõikab muutunud piirkonnast koetüki;
  • rinnanibu puutepreparaat – rinnanibu peale pannakse väike klaasplaat, mille abil võetakse rinnaeritisest proov.

käed_naine
Millised on rinnavähi sõeluuringute riskid?

Kõigi sõeluuringutega on seotud teatud riskid. Sõeltesti tulemuste üle võib olla raske otsustada ja sugugi mitte kõigist sõeltestidest ei ole kasu. Enne sõeltesti tegemist tuleks arstiga nõu pidada. Oluline on teada, mis riskid on iga testiga seotud:

  • Rinnavähi avastamine ei pruugi parandada naise tervist ega pikendada tema elu.
  • Sõeluuringust ei ole kuigivõrd abi, kui patsiendil on kiiresti arenev rinnavähk või kui vähk on juba levinud teistesse kehaosadesse. Samuti ei pruugi kõik mammograafilises sõeluuringus leitud rinnavähid üldse sümptomeid tekitada ega ohtlikuks muutuda. Sellise vähi puhul ei aita ravi patsiendil kauem elada, vaid võib hoopis põhjustada tõsiseid kõrvaltoimeid. Praegusel ajal ei ole võimalik kindlalt öelda, millised sõeluuringute käigus leitud rinnavähid hakkavad sümptomeid tekitama ja millised mitte.
  • Testid võivad anda valenegatiivseid tulemusi. Sõeltesti tulemus tundub normikohane, aga patsiendil võib ikkagi olla rinnavähk. Kui naine saab sõeltestiga sellise valenegatiivse tulemuse (test ei näita vähki, mis on tegelikult olemas), ei pruugi ta minna arsti juurde isegi siis, kui tunneb endal mingeid sümptomeid.

Mammogrammidelt võib jääda märkamata iga viies rinnavähk. Valenegatiivseid tulemusi esineb sagedamini noortel naistel, sest nende rinnakude on tihkem. Valenegatiivse tulemuse võimalust võivad mõjutada ka:

  • kasvaja suurus
  • kasvaja arenemise kiirus
  • hormoonide – nt östrogeeni ja progesterooni – tase naise kehas,
  • radioloogi oskused ja vilumused.

Kui testi tulemus kaldub normist kõrvale, selgub hiljem enamasti siiski, et tegu ei ole vähiga. Valepositiivseid tulemusi esineb sagedamini:

  • noortel naistel
  • naistel, kellel on varem võetud rinnast biopsia
  • naistel, kelle lähisugulastel on esinenud rinnavähki
  • naistel, kes kasutavad hormoone – östrogeeni ja progesterooni
  • ka arsti oskused ja vilumused võivad mõjutada valepositiivse tulemuse võimalust.

Mammogrammi tegemise käigus saab rind kiiritada. Alati on olemas risk, et kiiritus ise põhjustab rinnavähki. Risk, et rinnavähk tekib mammograafilise sõeltesti või röntgenuuringu tõttu, on suurem noortel naistel ja suurema kiirgusdoosi puhul. Üle 40-aastastel naistel on regulaarse mammograafilise sõeluuringu kasutegur kindlasti suurem kui selle käigus saadavast kiirgusdoosist tulenev risk.

Rinnavähi sõeluuringute riskid võivad olla erinevad:

  • Alla 35-aastaste naiste puhul, kes lähevad rinnaprobleemide tõttu arsti juurde, ei pruugi mammogrammi tulemused aidata nende ravi määrata.
  • Üle 65-aastastel naistel võivad sõeltesti tulemused viia edasiste uuringute ja testideni, mille tulemuste ootamine muudab neid närviliseks ja murelikuks. Samuti pole selles vanuses leitud rinnavähid alati eluohtlikud.
  • Naistel, kellel on mingi muu haiguse tõttu jäänud elada viis aastat või vähem, võib varajases staadiumis rinnavähi avastamine ja ravimine hoopis vähendada elukvaliteeti, aitamata neil sealjuures kauem elada.
  • Rutiinseid rinnavähi sõeluuringuid soovitatakse naistele, kes on saanud rindkere kiiritusravi, eriti noores eas. Mammogrammide ja magnetresonantsuuringute kasud ja riskid pole nende naiste puhul teada.

Pea meeles!

Ükskõik kui vana sa oled – kui sul esineb mõni rinnavähi riskiteguritest, peaksid sa kindlasti küsima arstilt, millal sul tuleks alustada regulaarsete mammogrammidega ning kui sageli tuleks sul sõeluuringuid teha. Kui märkad oma rindades mingeid tükke või mügarikke või tunned mingeid muid muutusi (rinnavalu, ebamugavustunne, eritis rinnanibudest), siis pöördu arsti poole isegi juhul, kui oled hiljuti käinud rinnavähi sõeluuringul ning sulle on öeldud, et kõik on korras.

winter boot winter boot winter boot winter boot winter boot winter boot winter boot winter boot winter boot winter boot winter boot winter boot winter boot winter boot winter boot winter boot