Tagasi

Magnetresonantstomograafia (MRT)

Mis on magnetresonantsuuring?

Magnetresonantsuuring ehk magnetresonantstomograafia (MRT) on meditsiiniline uuring, mille abil saab diagnoosida mitmeid haigusi. Uuring on veretu ega ole valus. MRT kasutab tugevat magnetvälja, raadiolaineid ja arvutit inimese elunditest, ka kudedest pildi saamiseks. MRT ei kasuta ioniseerivat kiirgust (röntgenikiiri).  Detailsete MRT piltide abil saab tihti diagnoosida haigusi, mis ei ole teiste radioloogiliste meetoditega hinnatavad. MRT-s uuritakse kesknärvisüsteemi: aju ja seljaaju; liigeseid, lihaseid ja kõõluseid; südant ja veresooni; kõhukoopa organeid: maksa, neere, kõhunääret; naiste rindu ja vaagnaorganeid: emakat ja munasarju; meestel eesnääret.
MRT

Kuidas MRT uuringut tehakse?

MRT aparaat on nagu tunnel, mida ümbritseb magnet. Patsient heidab pikali uuringulauale, mis seejärel sõidutatakse tunnelisse. Osadel uuringutel on võimalik patsient paigutada nii, et pea jääb tunnelist välja. Alati kahjuks nii teha ei saa. Mõnikord paigutatakse uuritava piirkonna (nt põlve) ümber tugesid ja jäse võidakse fikseerida ka takjapaeladega: see on vajalik, et uuritav kehaosa oleks võimalikult mugavas asendis ega liiguks. Võimalik, et uuritava kehaosa peale või ümber paigutatakse plastmassist raame või mähiseid: nende sees on signaale vastu võtvad poolid.

Kui on plaanis kasutada kontrastainet, paigaldab radioloogiatehnik veenikanüüli. Veenikanüül pannakse küünarvarrele ja veenikanüüli külge liidetakse voolik, et oleks võimalik süstida kontrastainet uuringulauda liigutamata. Uuringut juhitakse arvutist, mis ei ole uuringuruumis.

Erinevalt röntgeniuuringust ja kompuutertomograafiast ei kasutata MRT-s ioniseerivat kiirgust. Uuring põhineb raadiolainete mõjul magnetväljas olevatele vesiniku aatomi tuumadele (prootonitele). Magnetväli tekitatakse elektrivoolu juhtimisega läbi traadist pooli. Pool paikneb ümber tunneli, milles lamab patsient. Lisaks magnetvälja tekitavale poolile on ümber tunneli veel teisi poole. Mõnikord pannakse pool ka vahetult uuritava piirkonna kohale. Nende poolide ülesandeks on saata ja vastu võtta raadiolaineid. Tunnelis lamades võtavad kehas olevad prootonid vastu raadiolaineid ja saadavad pärast seda välja signaali. Neid signaale töödeldakse arvutis ning nendest konstrueeritakse pildid.

Kui uuring on läbi, tuleb radioloogiatehnik uuringuruumi ja sõidutab uuringulaua tunnelist välja. Veenikanüül eemaldatakse. MRT uuring võib kesta veerand tunnist tunnini.

Masin-2

Mida ma uuringu ajal tunnen?

MRT on valutu uuring, kuid mõnede inimeste jaoks on siiski raske püsida liikumatuna kinnises ruumis. Tõsisem kinnise ruumi kartus esineb ühel inimesel kahekümnest ning vajadusel kasutatakse uuringu teostamiseks rahusteid – seda küll väga harva.

Uuritavas kehapiirkonnas võib olla vähest soojatunnet, mis on normaalne. Kui soojatunne muutub tugevaks, ütle seda radioloogiatehnikule. On väga oluline, et püsiksid liikumatult sel ajal, kui informatsiooni kogutakse. Informatsioonikogumine toimub etappide kaupa, üks kogumisaeg võib kesta paarist sekundist kuni kümne minutini. Informatsioonikogumise ajal kuuled mürinat või koputamist: see tekib poolide sisse ja välja lülitamisest. Infokogumiste vaheajal võid lõdvestuda.

Tavaliselt oled uuringuruumis üksi, radioloogiatehnik jälgib sind läbi akna ja kuuleb, kui midagi ütled. Ta annab sulle kätte ka ühe nupu, millele vajutades kostab tehniku tööruumis helisignaal. Kui uuringut tehakse lapsele, tohib lapsevanem või saatja enamasti uuringuruumis olla. Mõnede inimeste jaoks on aparaadi müra väga ebameeldiv. Selle vastu võib endale küsida kõrvaklappe.

Veenikanüül võib alguses tunduda veidi ebamugav ja pärast kanüüli eemaldamist tekib mõnikord vähene turse. Kontrastaine süstimise ajal on käsivarres tihti külmatunnet.

Pärast MRT uuringut võid jätkata oma tavalist päeva. Ainult juhtudel, kui on kasutatud rahusteid, on vaja taastumisperioodi. Väga harva võib kontrastaine süstimise järgselt olla iiveldust või allergilist löövet. Pärast kontrastaine manustamist soovitatakse kahe ööpäeva jooksul lapse rinnaga toitmisest hoiduda.

Kuidas ma uuringu tulemustest teada saada?

Uuringu tulemusi hindab radioloog – arst, kellel on selleks tööks vastav väljaõpe. Vastus võidakse saata otse sind uuringule suunanud arstile või kutsutakse sind vastusele järele.

Küsi kindlasti radioloogiatehnikult või registratuurist, kuidas sa uuringu tulemustest teada saad.

Kasud

  • MRT ei kasuta ioniseerivat kiirgust ega ole invasiivne.
  • MRT kujutised on väga detailsed ning võimalik on diagnoosida ja hinnata paljusid muutusi, mida teiste meetoditega hinnata ei saa.
  • MRT-s kasutatav kontrastaine tekitab tunduvalt harvemini allergilisi reaktsioone, kui joodi sisaldav röntgenikontrastaine.

Riskid

  • Kui jälgida ohutusnõudeid, siis ei tekita tugev magnetväli probleeme, nende eiramine võib mõnikord tuua kaasa tõsiseid tagajärgi.
  • Rahustite kasutamine on alati seotud riskiga.
  • Kontrastaine kasutamisel on allergiliste reaktsioonide oht. Arvatakse ka, et kahjustunud neerudega patsientidele kontrastaine süstimine võib neerukahjustust süvendada.

Puudused

  • Uuritav kehaosa peab olema liikumatu. Kui oled mures või sul on valu, võib paigal olemine olla väga raske. Lisaks ei saa inimene ise kontrollida oma soolestiku liikumist, mis võib halvendada pildikvaliteeti. Probleeme võib tekkida ka seoses hingamisliigutustega.
  • Tugevalt ülekaaluline inimene ei pruugi mahtuda aparaadi tunnelisse.
  • MRT aparatuur on väga kallis ja seetõttu on ka uuring kallis, samal põhjusel ei ole uuring alati kohe kättesaadav.
  • MRT uuring võtab suhteliselt palju aega.

 

winter boot winter boot winter boot winter boot winter boot winter boot winter boot winter boot winter boot winter boot winter boot winter boot winter boot winter boot winter boot winter boot