Mis on mammograafia?
Mammograafia on rinnauuring, mille eesmärgiks on naiste rinnahaiguste avastamine ja diagnoosimine. Mammograafia käigus tehakse rinnast röntgenipilt, mida nimetatakse mammogrammiks. Uuringu tegemiseks kasutatakse spetsiaalset röntgeniaparaati, mille nimi on mammograaf. Kuigi rindade kontrolliks ja uurimiseks kasutatakse röntgenkiirgust, siis on mammograafia käigus saadav kiirgusdoos väga väike ega mõju naise tervisele kahjulikult. Mammogrammi ehk rinna röntgenpildi abil on võimalik avastada rinnahaigusi, sh rinnavähki. Mammogramme tehakse nii sõeluuringutena kui ka diagnostiliste uuringutena.
Dianostilise mammograafia abil uuritakse patsienti, kel on rinnas ebamugavustunne või kui on muid kõrvalekaldeid nagu näiteks sõlm, tükk või tihe ala rinnas.
Rinnavähi varajase avastamise sõeluuringuid tehakse 50–69-aastastele naistele ja neid finantseerib Eesti Haigekassa. Alates 2003. aastast kutsutakse Eesti Haigekassa ravikindlustusega naisi sõeluuringutele isikliku kutsega. Kutsutud naistele on mammograafiline sõeluuring tasuta ning rinnanäärme uuringuid tehakse vajadusel kõigile naistele.
Kuidas rindade uuringut mammograafiga tehakse?
Mammograafia on ambulatoorne uuring, kus rinna röntgenipildi ehk mammogrammi tegemine võtab aega kõigest paar minutit. Kogu visiit koos dokumentide vormistamisega kestab tavaliselt kuni 30 minutit. Uuringu viib läbi eriharidusega radioloogiaõde või radioloogiatehnik. Tema seab patsiendi rinna mammograafi spetsiaalsele plaadile, kus uuritav rind surutakse teise (tihti pleksiklaasist) plaadi abil õhukeseks ning tehaksegi rinnast pilt. Kummastki rinnast tehakse kaks ülesvõtet.
Kuna rind on paar sekundit tugevasti kahe plaadi vahele surutud, võib uuring olla veidi ebamugav. Mõned naised nimetavad seda ka valusaks. Kui tunned protseduuri ajal valu, ütle seda kindlasti õele, kes uuringut läbi viib. Püüa mammogrammi tegemiseks valida aeg, mil rinnad on vähem tundlikud. Kui sul on menstruatsioon, tule uuringule sellele järgneval nädalal ehk tsükli 5.–15. päeval.
Rinda surutakse mammogrammi protseduuri ajal kokku, sest:
- rind on eri osades erineva paksusega. Pildi tegemiseks tuleb seda ühtlustada, et kõik koed oleksid hästi näha.
- kudesid on vaja laiali suruda, et pealmised rinnakoed väikesi hälbeid ära ei varjaks.
- kui rinnakude on õhem, piisab selle läbivalgustamiseks väiksemast kiirgusdoosist.
- kokkusurutud rinda hoitakse hästi paigal ning tänu sellele on röntgenipilt selgem. Igasugune liikumine muudab pildi ähmaseks.
- siis röntgenikiirgus ei haju ning pilt tuleb maksimaalselt terav.
Eestis hoitakse pilte digitaalsetes arhiivides, et neid saaks vajadusel võrrelda sama patsienti uute röntgenipiltidega. See võib kasulikuks osutuda haiguse diagnoosimisel ja ravi kindlaksmääramisel.
Mammograafia kasud
Rindade piltdiagnostika aitab arstil avastada paremini väikseid kasvajaid. Algstaadiumis rinnavähi ravimiseks on rohkem võimalusi ning sellisest vähist on suurem tõenäosus täielikult paraneda. Tänu mammograafilistele sõeluuringutele avastatakse ka rohkem väikseid pahaloomulisi koemoodustusi rinna piimajuhades. Kui need eemaldatakse varajases staadiumis, ei ole need naisele kuidagi kahjulikud. Pärast röntgenuuringut ei jää patsiendi kehasse kiirgust ning röntgenikiirtel ei ole tavaliselt kõrvalmõju.
Mammograafia riskid
Täpsest ja õigest diagnoosist tulenev kasu on siiski palju suurem kui võimalus, et uuringu käigus saadav kiiritus võiks olla kahjulik.
Mammogrammist saadav kiirgusdoos on keskmiselt 0,4 millisiivertit, mis umbkaudu võrdub keskmiselt 7 nädala jooksul looduslikust foonkiirgusest saadava doosiga. Röntgeniaparaate kontrollitakse pidevalt, et tagada nende korralik töö ja normikohane kiirgustase.
Mõnikord annavad mammogrammid valepositiivseid tulemusi. See tähendab, et 5–15% sõeluuringute käigus tehtud mammogramme nõuab lisauuringuid, näiteks täiendavat diagnostilist mammogrammi, ultraheliuuringut või koguni koeproove, kuid lisauuringute käigus selgub, et pahaloomulist kasvajat siiski enamikul ei ole.
Patsient peaks alati teavitama oma arsti või radioloogiaõde või -tehnikut, kui esineb kas või mingi võimalus, et ta ootab last.
Millised on mammograafia puudused?
Tihti ei piisa esialgsetest mammogrammidest selleks, et hea- või pahaloomulise haiguse olemasolus täielikult kindel olla. Kui mammogrammilt leitakse midagi kahtlast, soovitab arst-radioloog teha lisauuringu(id).
Mammogrammi põhjal diagnoosimist raskendavad mitmed asjaolud, näiteks kehakreem või puuder rindadel või see, kui sa oled käinud rinnaoperatsioonil. Kõik rindu suurendavad implantaadid võivad varjata nende taha jäävaid kudesid, eriti juhul, kui implantaat on paigutatud rinnalihaste ette. Rinnaproteesidega naised peaksid implantaatide olemasolu kindlasti mainima juba siis, kui nad ennast uuringule kirja panevad.
Kuigi mammograafia on tänapäeval parim vahend rinnavähi sõeluuringuks, ei ole see siiski kõikvõimas ega eksimatu meetod. Mammogrammi abil ei leita üles kõiki rinnavähke. Peale selle viitab osa mammogramme vähile siis, kui vähki tegelikult polegi (seda nimetatakse valepositiivseks tulemuseks).
Teadlased töötavad selle nimel, et arendada edasi rindade piltdiagnostika meetodeid, mis aitaksid kaasa rinnavähi varajasele avastamisele ning parandaksid erinevate haiguste ja seisundite eristamise täpsust.