Mis on ultraheliuuring?
Ultraheliuuringuid nimetatakse ka sonograafiaks ning selles ei kasutata röntgenikiirgust. Ultraheliuuringus suunatakse valitud kehaosale kõrgsageduslikud helilained, mille abil pildistatakse keha sisemust. Ultrahelikujutised näitavad keha siseorganite ülesehitust ja liikumist ning samuti veresoontes voolavat verd. Ultraheli on tavaliselt täiesti valutu uuring, mis aitab arstidel meditsiinilisi seisundeid diagnoosida ja ravida.
Millal kasutatakse rindade uuringuks ultraheli?
- Rinnaprobleemide olemuse väljaselgitamiseks
Rindade ultraheli kasutatakse rinnaprobleemide diagnoosimiseks, mida arst on patsienti läbi vaadates märganud ning võimalike muutuste määramiseks, mida on näidanud mammogramm. Ultraheliuuring võib aidata kindlaks teha, kas muutunud koht on tahke (mis võib tähendada healoomulist koetükki või ka pahaloomulist kasvajat) või hoopis vedelikuga täidetud (mis enamasti tähendab healoomulist tsüsti). Ultraheli abil võib näha ka teisi probleemse piirkonna omadusi.
- Rinnavähi varajase avastamise uuringuteks
Mammograafia on ainus rinnavähi sõeluuringute meetod, mille kohta on kindlalt teada, et see vähendab rinnavähist põhjustatud surmajuhtumite arvu – tänu sellele, et vähk avastatakse varakult. Ometigi ei leita mammogrammide abil üles kõiki rinnavähke, sest mõnel juhul ei ole rindade muutust või hälvet mammogrammi pealt näha või on seda raske tõlgendada. Eriti raske on mammogrammilt vähki näha tihketes rindades, milles on palju rinnakudet ja vähem rasva. Tihked rinnad on rohkem kui pooltel alla 50-aastastest naistest ja umbes kolmandikul üle 50-aastastest naistest. Mammogrammi kasutamisega paralleelselt uuritakse, kas ultraheli ja teised diagnostilised uuringud võiksid täiendada mammograafiat, andes võimaluse avastada väikseid rinnavähke, mis ei ole võib-olla mammogrammi pealt nähtavad. Loodetakse, et ultraheli sõeluuringute abil saaks veelgi vähendada naiste suremust rinnavähki.
Tänapäeval uuritakse ultraheli kui sõeluuringu kasutamist nende naiste puhul, kellel:
- on tihked rinnad,
- on silikoonist rinnaimplantaadid ja mammogrammil on rinnakudet väga vähe näha,
- kes on lapseootel või kes ei peaks mingil muul põhjusel röntgenikiirgusega kokku puutuma (mis on vajalik mammogrammi tehes),
- kelle lähisugulastel on olnud rinna-, emaka- või munasarjavähk ning kes kuuluvad seetõttu rinnavähi riskigruppi.
Ultraheliuuringu kasud
- Ultraheliuuring on veretu (selle tegemisel ei kasutata nõelu ega süstlaid) ning enamasti ka valutu.
- Ultraheli on laialdaselt levinud, lihtsalt kasutatav ja odavam kui teised piltdiagnostika meetodid.
- Ultrahelidiagnostikas ei kasutata tervisele kahjulikku kiirgust.
- Ultraheliuuringu abil saadakse selge pilt pehmetest kudedest, mida ei ole lihtne vaadelda röntgenipiltidel.
- Ultraheli ei põhjusta terviseprobleeme ning meditsiinilise näidustuse korral võib seda uuringut korrata nii sageli kui vaja.
- Ultraheli tekitab kujutise reaalajas. Tänu sellele on ultraheliga mugav juhtida selliseid protseduure nagu nõelabiopsiad ja liigeste või muude kohtade nõela abil vedelikust tühjendamine.
- Tihkete rindadega naistel võib ultrahelidiagnostika aidata haiguslikke muutusi avastada.
- Ultrahelist võib olla kasu selleks, et avastada ja liigitada rinna haiguslikku muutust, mida ei saa mammograafia abil adekvaatselt tõlgendada.
- Ultraheliuuringuga saavad arstid kindlaks teha, et paljude murettekitavate piirkondade puhul on tegu normaalsete kudede (näiteks rasvasagarate) või healoomuliste tsüstidega. Rinnauuringute puhul tehakse üle 30 aastastele naistele enamasti koos ultraheliuuringuga ka mammogramm. Kuni 30aastaste naiste puhul piisab enamasti ainult ultrahelist, et teha kindlaks, kas on vaja võtta ka biopsia või mitte.
Ultraheliuuringu riskid
- Pole teada, et standardne ultraheliuuring avaldaks inimesele mingit kahjulikku mõju.
- Rinna ultraheliuuringu tõlgendamise tulemusena võib olla vaja teha täiendavaid protseduure, nagu näiteks uus ultraheliuuring ja/või vedeliku eemaldamine või biopsia. Paljud muutused, mis on ultraheliuuringul tundunud kahtlased, osutuvad täiendavate protseduuride käigus healoomuliseks (s.t, et tegu pole vähiga).
Mis on rinna ultraheliuuringu puudused?
- Ultraheli on üks rindade diagnostika vahendeid, kuid see ei asenda regulaarset mammograafiat ega rindade hoolikat jälgimist iseseisvalt ja arsti juures.
- Paljud vähid ei ole ultraheli abil nähtavad.
Mõningatel juhtudel ei ole võimalik ultraheliuuringu käigus otsustada, kas muutunud koht on vähk või mitte. Siis soovitatakse teha biopsia (võtta koeproov). - Rinna ultrahelis pole näha paljusid lubistunud kohti, mida aga näitab mammograafia. Mõned varajased rinnavähid on mammogrammil nähtavad ainult lubistumistena.
- Rindade ultraheliuuringu jaoks on oluline valida kliinik, kus töötavad just rindade diagnostikale spetsialiseerunud arstid-radioloogid. Ultraheliuuringu tulemused sõltuvad sellest, kas arst märkab uuringu käigus muutust või hälvet. Seetõttu mängivad siin väga suurt rolli nii arsti oskused ja kogemused kui ka ultraheliaparaadi tase ja kvaliteet.
Rinna koeproovi võtmine
Kui ultraheliuuring ei suuda rinna muutust piisavalt kirjeldada, võib arst otsustada ultraheliuuringu all teostatava biopsia (koeproovi) kasuks. Kuna ultraheli võimaldab jälgida kujutisi reaalajas, kasutatakse seda sageli biopsiaprotseduuride juhtimiseks. Rinnabiopsia tähendab seda, et rinna kahtlasest piirkonnast eemaldatakse mõned rakud – kas kirurgiliselt või peene nõela abil – ning neid rakke uuritakse mikroskoobi all, et diagnoosi kindlaks teha. Ultraheli aitab arstil patsiendi rinnast koeproovi võtta kolme eri biopsiaprotseduuri käigus. Need kolm protseduuri on tsüsti tühjendamine, peennõelabiopsia ja jämenõelabiopsia.